Munakollane
Munakollane sisaldab palju rasvu, aminohappeid ja vitamiiine, tänu millele on suurepäraseks toiteallikaks. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist.
Munakollase rasvhapete hulka kuulub ka linoolhape; munakollane on selle kasuliku polüküllastumata rasvhappe tähtis allikas. Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota.
Munakollase rasvade hulka kuulub ka palju poleemikat tekitanud kolesterool. Kolesterool on sterool, mida leidub kõikides loomsetes rasvades, kuid ei ole taimedes. Munakollane sisaldab teoreetiliselt umbes 1500 mg kolesterooli 100 g munakollase kohta, mis teeb 4,5% munakollase rasvast.
Kolesterooli on kõikjal inimese kehas, kõige rohkem on seda aga maksas.
Kui toidus on väga palju kolesterooli, vähendab organism tavaliselt ise oma kolesteroolitoodangut. Seisukoht kolesterooli kahjulikkuse kohta on tingitud sellest, et osal inimestel on mingil põhjusel soodumus veresoonte lupjumisele ja seetõttu ei ole nende organism võimeline ise reguleerima oma kolesteroolitoodangut.
Kuna munakollane sisaldab suhteliselt palju kolesterooli, hoiatavad toitlustusspetsialistid liigse munasöömise eest. Seoses sellega on mõned USA ja Rootsi munatootjad püüdnud sööda abil vähendada munakollase kolesteroolisisaldust, kuid need püüdlused ei ole andnud loodetud tulemust.
On ka selgunud, et uurijad ei ole ühel meelel munakolesterooli mõjust südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajana. Seetõttu tulekski suhtuda toitlustusspetsialistide hoiatustesse teatud reservatsiooniga.
Letsitiin, mis on ka üks osa munakollase rasvast, kuulub tervisliku toitumise seisukohalt peamiselt kasulike rasvade hulka, sest selles on rohkem küllastumata ehk kasulikke rasvhappeid ja vähem küllastunud ehk kahjulikke rasvhappeid.
Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine, sest need on kõik rasvas lahustuvad. Vitamiine on munakollases palju, eriti A-vitamiini. See on ka eriti hea raua- ja mineraaliallikas.
Munarebu kollane värv on tingitud selles sisalduvatest rasvas lahustuvatest karotenoididest. Karoteinoidisisaldus sõltub söödas sisalduvatest värvainetest, millest suurim osa pärineb erinevate taimede ksantofüllidest. Tumedam munakollane ei ole sugugi vitamiinirikkam kui heledam, värv sõltub vaid pigmendist.
Munakollase rasvhappe-, kolesterooli-, vitamiini-, mineraali- ja värvisisaldust võib mingil määral mõjutada sööda ja tootmistingimuste abil. Kana vanus ja tõug mõjuvad samuti munakollase toiteväärtusele ning munakollase ja munavalge osatähtsusele munas.
Munakollane väärtuslik toitaineallikas, sest võrreldes munavalgega sisaldab see 77% muna kogu energiast.
Allikas: Muna toiteväärtus.
http://www.fitness.ee/artikkel/232/muna-toitevrtus
Munakollane sisaldab palju rasvu, aminohappeid ja vitamiiine, tänu millele on suurepäraseks toiteallikaks. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist.
Munakollase rasvhapete hulka kuulub ka linoolhape; munakollane on selle kasuliku polüküllastumata rasvhappe tähtis allikas. Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota.
Munakollase rasvade hulka kuulub ka palju poleemikat tekitanud kolesterool. Kolesterool on sterool, mida leidub kõikides loomsetes rasvades, kuid ei ole taimedes. Munakollane sisaldab teoreetiliselt umbes 1500 mg kolesterooli 100 g munakollase kohta, mis teeb 4,5% munakollase rasvast.
Kolesterooli on kõikjal inimese kehas, kõige rohkem on seda aga maksas.
Kui toidus on väga palju kolesterooli, vähendab organism tavaliselt ise oma kolesteroolitoodangut. Seisukoht kolesterooli kahjulikkuse kohta on tingitud sellest, et osal inimestel on mingil põhjusel soodumus veresoonte lupjumisele ja seetõttu ei ole nende organism võimeline ise reguleerima oma kolesteroolitoodangut.
Kuna munakollane sisaldab suhteliselt palju kolesterooli, hoiatavad toitlustusspetsialistid liigse munasöömise eest. Seoses sellega on mõned USA ja Rootsi munatootjad püüdnud sööda abil vähendada munakollase kolesteroolisisaldust, kuid need püüdlused ei ole andnud loodetud tulemust.
On ka selgunud, et uurijad ei ole ühel meelel munakolesterooli mõjust südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajana. Seetõttu tulekski suhtuda toitlustusspetsialistide hoiatustesse teatud reservatsiooniga.
Letsitiin, mis on ka üks osa munakollase rasvast, kuulub tervisliku toitumise seisukohalt peamiselt kasulike rasvade hulka, sest selles on rohkem küllastumata ehk kasulikke rasvhappeid ja vähem küllastunud ehk kahjulikke rasvhappeid.
Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine, sest need on kõik rasvas lahustuvad. Vitamiine on munakollases palju, eriti A-vitamiini. See on ka eriti hea raua- ja mineraaliallikas.
Munarebu kollane värv on tingitud selles sisalduvatest rasvas lahustuvatest karotenoididest. Karoteinoidisisaldus sõltub söödas sisalduvatest värvainetest, millest suurim osa pärineb erinevate taimede ksantofüllidest. Tumedam munakollane ei ole sugugi vitamiinirikkam kui heledam, värv sõltub vaid pigmendist.
Munakollase rasvhappe-, kolesterooli-, vitamiini-, mineraali- ja värvisisaldust võib mingil määral mõjutada sööda ja tootmistingimuste abil. Kana vanus ja tõug mõjuvad samuti munakollase toiteväärtusele ning munakollase ja munavalge osatähtsusele munas.
Munakollane väärtuslik toitaineallikas, sest võrreldes munavalgega sisaldab see 77% muna kogu energiast.
Allikas: Muna toiteväärtus.
http://www.fitness.ee/artikkel/232/muna-toitevrtus